Kloostri elu
Õigeusu kloostritraditsioon
Askeedid on eksisteerinud alates kristluse algusaegadest. Kloostrielu hakkas vaimseks liikumiseks organiseeruma peamiselt 4. sajandil, mil lõppes ka kristlaste tagakiusamine. Muistse kloostriliikumise kesksed piirkonnad olid Egiptus ja Palestiina. Sellest perioodist pärinevad ka varaseimad kloostritekstid, mille vaimsetel ideaalidel praegune kloostrielu põhineb.
Tänapäeva õigeusu traditsioonis peetakse kõige olulisemaks kloostrikeskuseks Põhja-Kreekas asuvat Athose mäge. Sellel poolsaarel on 20 kloostrit, mis on jätkanud kloostritraditsioonidele vastavat eluviisi lakkamatult üle aastatuhande. Ka Reomäe kloostri juured asuvad kloostri vaimuliku isa kaudu Athose mäel. See annab meile kindluse, et meie klooster esindab ehtsat ja elavat kloostrivaimsuse kogemust.
Kloostris on päev jagatud kolmeks osaks: palve, töö ja puhkus.
Palve koosneb mitte ainult ühistest teenistustest, vaid ka isiklikust palvest, mida harrastatakse oma toas ehk keljas. Tavaliselt viiakse isiklik palve ja esimene ühisteenistus läbi varahommikul, sest öö on parim aeg palvetamiseks. Iga kloostriaskeet tutvub oma palvereegli ajal ka õigeusu kõige pühamate tekstidega. Palve on inimese kõige olulisem tegevus, sest selle kaudu saab ta leida Jumala ja Temaga ühineda. Suurte pühade ajal viiakse kloostris läbi öiseid jumalateenistusi, mis võivad kesta pikki tunde.
Töö on vajalik mitte ainult kloostri igapäevaseks toimimiseks, vaid ka pingutuse tähenduse mõistmiseks. Õigeusu kloostrid rõhutavad füüsilise töö olulisust, sest see aitab meil mõista, et keha on kaasatud vaimsesse võitlusse. Töö ulatub igapäevasematest köögi-, aia-, ehitus- ja koristustöödest käsitöö ja kunsti harrastamiseni või isegi arvutitööni. Kloostrites on ehk vähem puhkust kui tavaelus, sest kloostriaskeet soovib pühendada võimalikult palju aega palvele. Seetõttu ärkavadki kloostrielanikud koidikul palvetama.
Õigeusu kloostrid on ühiselukloostrid – ja seda on ka Reomäe klooster. See tähendab, et kellelgi kloostris pole isiklikku vara. Töö eest palka ei maksta, kuid klooster katab kõik oma elanike vajadused. Oma endise vana “mina” suremise märgiks kannavad askeedid musta kloostriaskeetide rüüd ning saavad endale uue nime. Klooster on nagu suur perekond, kus kõik toetavad üksteist vastastikuses armastuses. Perekonna toimimiseks peab sel olema pea: kloostris on see kloostriülem ja Reomäe puhul ka kloostri vaimne isa. Kloostri oluline põhimõte on kuulekus mitte ainult kloostrijuhtidele, vaid ka kogu kogukonnale. See õpetab meile kuulekust Jumala tahtele. Kloostrisse minekut kirjeldatakse sageli kui maailma mahajätmist. Seetõttu ei hoia kloostri võitlejad enam palju sidet oma sugulaste või sõpradega, kuid teisalt tervitavad nad soojalt kõiki kloostri külastajaid. Kloostrielanike jaoks on kõik inimesed vennad ja õed.
Et ilmalik mõju kloostrisse liigselt ei jõuaks, ei loeta seal ajalehti, ei vaadata televiisorit, ei kuulata raadiot ega tegeleta muu meelelahutusega, vaid kogu kloostrielanike elu on pühendatud Jumalale.
Reomäe kloostri õdede kogukond
Praegu võitleb kloostris kaks õde, kellest üks on pühitsetud nunn ja teine kuuletuja. Kloostri võitlejad on pärit Soomest, kuid kloostri ühine keel on eesti keel. Kuna kloostri vaimsed juured on Kreekas ja eriti Athose mäel, järgivad paljud kloostripraktikad bütsantsi traditsiooni. Kloostri eesmärk on edastada Põhjamaadele Bütsantsi kloostrielu sügavat kogemust.
Õdede kogukond teenib elatist kirikutekstiilide õmblemise ja võimalikult isemajandava maaharimisega, kuid kloostri toimetuleku tagamiseks on vajalikud ka palverändurite ja kloostri sõprade annetused.
Kas soovid nunnaks saada?
Nunnaks võivad saada vallalised, täiskasvanud, õigeusklikud naised, kellel ei ole maailma ees rahalisi ega juriidilisi kohustusi (nt laenud, alaealised lapsed või muud ülalpeetavad).
Huvilistel soovitame kloostriga ühendust võtta, mõneks ajaks külla tulla ning arutada oma kutsumuse üle kloostri vaimuliku isaga.
Kui pärast külastust tunneb huvitatud isik endiselt Jumala kutset pühenduda täielikult Temale ja kloostri vaimulik isa peab teda kloostrieluks sobivaks, võetakse inimene kloostrisse kuuletujana vastu. See tähendab, et õde elab kloostri rütmi järgi koos teiste õdedega, kuid ta pole veel lubanud end lõplikult kloostrielule pühendada. Selle katseaja jooksul õpib kuuletuja kuulekust, loobumist maise elu mugavustest ja kõiki kloostrielus vajalikke praktilisi oskusi. Mõne aja pärast riietatakse kuulekusõde nunnariietesse, et ta saaks nunnaks olemisega harjuda juba enne pühitsust.
Kui kuuletuja on läbinud katseaja (mis tavaliselt kestab üks kuni kolm aastat), pühitsetakse ta rassokandja nunnaks. Sel ajal kohustub ta jääma kloostrisse kogu ülejäänud eluks, kuuletuma kloostriõdedele ja vaimulikule isale ning loobuma oma varast. Uue identiteedi märgiks antakse talle pühitsuse ajal uus nimi. Pärast seda on nunn ametlikult õeskonna liige.
Kloostrielu pühitsuste kõrgeim aste on suur skeema, kuhu rassokandja nunn tavaliselt pärast mõneaastast võitlust pühitsetakse. Suure skeema pühitsuse käigus antakse viimased kloostritõotused ja mõnikord muudetakse pühitsetava õe nimi suure skeema pühitsuse käigus uuesti. Skeemanunnasid saab ära tunda nende skeemarüü järgi, millele on punase niidiga tikitud Kristuse kannatustega seotud sümbolid.
Reomäe kloostris pühitsetakse vana kloostritraditsiooni kohaselt kõik õed suurde skeemasse võimalikult varakult, vene kloostrites on tavaks pühitseda suurde skeemasse peamiselt vanemaid askeete. Athose mäe püha Nikodeemos (1749–1809) kutsub üles andma suure skeema kõigile askeetidele üsna noorelt, sest alles suure skeema pühitsus on tõeline pühendumine kloostrielule ja seetõttu peaks see toimuma askeetide „karjääri“ suhteliselt alguses, mitte selle lõpus.
Vaimulik isa
Alates 2024. aastast on kloostri vaimulikuks isaks Haapsalu piiskop Damaskinos, Athose mäe püha Xenophontose kloostri vennaskonna liige. Ta pühitseti Tallinna piiskopkonna abipiiskopiks 12. jaanuaril 2025.
Alates 2024. aastast on kloostri vaimulikuks isaks Haapsalu piiskop Damaskinos, Athose mäe püha Xenophontose kloostri vennaskonna liige. Ta pühitseti Tallinna piiskopkonna abipiiskopiks 12. jaanuaril 2025.
Lisaks mungaelule on piiskop Damaskinos õpetanud õigeusu teoloogiat oma kodumaal Soomes. Teda tuntakse ka bütsantsi muusika edendajana soome, eesti ja rootsi keeltes, olles olnud üks Xenophontose kloostri pealauljaid.
